Informaatikaolümpiaadi üldjuhend 2016.–2017. õppeaastaks

Üldsätted

Informaatikaolümpiaadi eemärgid on:

Informaatikaolümpiaad toimub kolmes etapis: lahtine võistlus, eelvoor ja lõppvoor, mille tulemuste põhjal valib TÜ juures moodustatud informaatikaolümpiaadi žürii (edaspidi žürii) Eesti võistkonna kandidaadid rahvusvahelisteks informaatikavõistlusteks.

Olümpiaadil tuleb lahendada algoritmilise iseloomuga ülesandeid. Võimalikke ülesandetüüpe kirjeldab Lisa 1. Programmeerimisülesannete lahendamise ja lahenduste esitamise tingimusi kirjeldab Lisa 2. Ülesannete tekstid antakse igale võistlejale vastavalt tema soovile kas eesti või vene keeles.

Lahtisel võistlusel peetakse arvestust ainult ühes rühmas, teistes voorudes eraldi põhikooli, gümnaasiumi ja edasijõudnute rühmas.

Põhikooli rühmas võivad osaleda ainult põhikooli õpilased; ülesanded on lihtsamad kui teistes rühmades. Gümnaasiumi rühmas võivad osaleda nii põhikooli kui ka gümnaasiumiastme õpilased; ülesanded on keskmise raskusastmega. Edasijõudnute rühmas võivad osaleda nii põhikooli kui ka gümnaasiumiastme õpilased; see rühm on mõeldud neile, kes soovivad end proovile panna raskemate ülesannetega.

Kõrgkoolidele, mis teevad sisseastumisel soodustusi olümpiaadidel edukalt osalenud õpilastele, esitab žürii edasijõudnute rühma pingerea.

Informaatikaolümpiaadi materjalide aadress Internetis on eio.ut.ee.

Kõigi võistluste tulemused avaldatakse nimeliselt teaduskooli kodulehel ning informaatikaolümpiaadi lehel.

Võistluste hindamine toimub testimisserveri abil. Vastav veebiaadress antakse osalejatele enne võistluse algust. Igale ülesandele võib võistluse jooksul lahendusi esitada korduvalt, hindamisel läheb arvesse parim nõuetekohaselt esitatud lahendus.

Lahtine võistlus

Lahtine võistlus toimub koduse tööna 17.–23. oktoobril 2016 testimisserveri vahendusel. Ülesannete tekstid avaldatakse 17. oktoobril kell 10:00. Lahenduste vastuvõtt suletakse 23. oktoobril kell 23:59.

Lahtisel võistlusel võib ülesannete lahendamisel kasutada kirjandust ja muid abimaterjale, kuid iga võistleja peab oma lahendused koostama ise. Võistlus on individuaalne, meeskonnatöö ei ole lubatud. Samuti pole lubatud välistest allikatest (sh foorumitest) otseselt ülesande sisu kohta abi küsimine. Žürii jätab endale õiguse plagiaadikahtlusega tööd võistluselt kõrvaldada.

Tulemused avaldab žürii hiljemalt 30. oktoobril olümpiaadi veebilehel, koolid- ja olympiaadid-listis.

Eelvoor

Eelvooru korraldab žürii 19. novembril 2016 informaatika- ja matemaatikaõpetajate abiga koolides, kus on võimalus võistlus läbi viia ja selle korraldamiseks avaldatakse soovi.

Korraldamissoovist tuleb teatada hiljemalt 1. novembriks. Võistlust korraldavate koolide nimekirja koos kontaktandmetega avaldab žürii olümpiaadi veebilehel, koolid- ja olympiaadid-listis 4. novembril.

Õpilased, kelle koolis võistlust ei korraldata, võivad võistlusest osa võtta mõnes teises koolis, leppides eelnevalt kokku kohapealse läbiviijaga. Eelvooru ülesanded koostab žürii ja need toimetatakse koolidesse vastavalt kokkuleppele kohapealsete korraldajatega.

Võistlus toimub 4-tunnise praktilise tööna personaalarvutil. Võistleja poolt valitud töövahendid on võistluse alguseks arvutile paigaldatud. Kaasatoodud andmekandjate ja trükitud materjalide, samuti Interneti (välja arvatud testimisserver) kasutamine võistluse ajal ei ole lubatud. Oma lahendused võib osaleja endale kopeerida pärast võistluse lõppu. Töö ajal ei ole osavõtjal trükkimise võimalust.

Võistlejad esitavad oma lahendused jooksvalt võistluse ajal testimisserveri vahendusel ja tulemused avaldab žürii hiljemalt 21. novembril olümpiaadi veebilehel, koolid- ja olympiaadid-listis.

Lõppvoor

Olümpiaadi lõppvoor toimub 18.–19. veebruaril 2017 Tartus. Lõppvooru kutsub žürii õpilasi lahtise võistluse, eelvooru ja teiste hooaja jooksul peetud võistluste tulemuste põhjal.

Kõik lõppvooru kutsutud õpilased kindlustatakse tasuta toidu ja vajadusel öömajaga. Sõidukulud ja õpilastega kaasas oleva saatja komandeerimiskulud katab lähetaja.

Lõppvoorus on ülesannete lahendamiseks aega 5 tundi. Olümpiaadi ajakavas on ette nähtud aeg programmide tööga tutvumiseks ja apellatsioonideks. Sel ajal võib osavõtja kopeerida oma programmid ka endale. Protestid lahendab žürii, kelle otsus on lõplik.

Häkkeripunktid

Hooaja jooksul peab žürii arvestust nn häkkeripunktide üle. Punkte saab erinevatel olümpiaadiga seotud üritustel (võistlused, õppesessioonid jms) osalemise eest. Arvesse läheb nii osalemise fakt kui ka saavutatud tulemus. Vastavalt punktide arvule antakse olümpiaadi lõpetamisel välja eriauhinnad.

Eesti koondise valimine

Eesti koondis valitakse hooaja jooksul toimunud võistluste ning kogutud häkkeripunktide alusel. Täpsed reeglid ja jooksev pingerida on toodud aadressil eio.ut.ee/Main/Koondis.

Nende tulemuste põhjal valib žürii kandidaadid Eesti koondisse rahusvahelisteks võistlusteks, kes kutsutakse valikvõistlustele. Kandidaadid valitakse töö taseme põhjal kõigi rühmade võistlejate hulgast (rahvusvahelised võistlused toimuvad ainult ühes rühmas).

Kandidaatidele korraldab žürii täiendavad õppused. Balti Olümpiaadi võistkond valitakse pärats valikvõistlusei ja Rahvusvahelise Informaatikaolümpiaadi võistkond pärast Balti Olümpiaadi.

Et suurendada motivatsiooni iseseisvaks ettevalmistuseks, võivad valikvõistluste ülesanded sisaldada ülesandeid kas USACO treeningprogrammist või TopCoderi või CodeForcesi praeguse hooaja võistlustest. Millised ülesanded täpselt valitakse, pole mõistagi ette teada, tuttava ülesande saamise tõenäosus kasvab vastavalt sellele, kui palju ülesandeid õpilane nendest valikutest eelnevalt lahendanud on.

Rahvusvahelised võistlused

Eesti osaleb Balti Informaatikaolümpiaadil (mai 2017 Norras) ja Rahvusvahelisel Informaatikaolümpiaadil (juuli 2017 Iraanis). Rahvusvahelistest olümpiaadidest võivad osa võtta ka need, kes on selleks ajaks keskkooli lõpetanud.

Rahvusvahelistel võistlustel on kasutusel ainult C++, Pascal ja Java. Seetõttu ei pääse rahvusvahelistele võistlustele õpilased, kes lõppvoorus ja valikvõistlustel kirjutavad oma tööd muudes keeltes. Rahvusvahelistel võistlustel ei või Eestit esindada välisriikide kodanikud.

Lisa 1: Ülesannete tüübid

Programmi koostamise ülesanne

Seda tüüpi ülesandes tuleb leida algoritm ja realiseerida selle alusel programm antud andmetöötlusülesande lahendamiseks.

Ülesande püstitus kirjeldab, kust ja millises vormis saab programm oma lähteandmed, millistele küsimustele on vaja nende põhjal vastata ning kuhu ja millises vormis need vastused hindamiseks esitada. Tavaliselt on nii sisendiks kui ka väljundiks kettal olevad tekstifailid.

Seda tüüpi ülesande lahenduseks on mõnes võistlusel kasutada lubatud programmikeeles kirjutatud programm. Lahendust hinnatakse programmi arvutis testimise teel. Kuigi üldjuhul hinnatakse seda tüüpi ülesandes ainult programmi töö tulemusi, jätab žürii endale õiguse ebaausa võistluse kahtluse korral kontrollida ka programmi teksti.

Avatud testandmetega ülesanne

Seda tüüpi ülesandes tuleb leida vastused antud andmetöötlusülesande fikseeritud sisendandmete komplektile.

Ülesande püstitus kirjeldab, millises vormis on esitatud lähteandmed, millistele küsimustele on vaja nende põhjal vastata ning millises vormis need vastused hindamiseks esitada. Ülesande püstitusse kuulub fikseeritud komplekt sisendandmeid.

Seda tüüpi ülesande lahenduseks on nõutud vormis väljundandmed, mis vastavad antud sisendandmetele. Lahendusi hinnatakse väljundandmete kontrollimise teel. Programmi teksti hindamiseks ei esitata. Programmi koostamine pole üldse kohustuslik, kui võistleja suudab ülesande mingil muul moel lahendada.

Lisa 2: Programmeerimisvahendid

Eesti informaatikaolümpiaadi kõigis voorudes ja lahtistel võistlustel on võistlejatel kindlasti võimalik kasutada keeli C++, Pascal, Java ja Python.

Kuna kõigis arvutiklassides pole kõigi vahendite kasutamise võimalust, peab iga võistleja registreerumisel korraldajatega kokku leppima, millist tarkvara ta võistlusel kasutab, ja lahendama kõik ülesanded nende vahendite abil. Võistluse ajal on võimalik kasutada vahendite standardset dokumentatsiooni elektronkujul. Trükitud juhendite olemasolu ei saa korraldajad garanteerida.

Üldjuhul tuleb kõigis voorudes programmid esitada lähtetekstina, mille žürii testimiseks ise kompileerib.

Võistluse ametlikud kompilaatorid on GCC (C++), FreePascal (Pascal), JDK (Java) ja Pythoni standardinterpretaator. Žürii garanteerib, et kõik võistlusel esitatavad ülesanded on võimalik nende abil täielikult lahendada.

GCC (Windowsi versioonid MinGW ja CygWin) standardkomplekti kuulub ainult käsureakompilaator. Töökeskkonnana soovitab žürii kasutada Code::Blocks'i või Eclipse'i. Lahenduste testimisel kasutab žürii GCC versiooni 4.4 või uuemat.

FreePascali standardkomplekti kuulub lisaks kompilaatorile ka töökeskkond. Lahenduste testimisel kasutab žürii FreePascali versiooni 2.4 või uuemat.

JDK standardkomplekti kuulub ainult käsureakompilaator. Töökeskkonnana soovitab žürii kasutada NetBeans'i või Eclipse'i. Lahenduste testimisel kasutab žürii JDK versiooni 1.6 või uuemat.

Pythoni standardkomplekti kuulub lisaks interpretaatorile ka töökeskkond. Lahenduste testimisel kasutab žürii (vastavalt lahendaja soovile) Pythoni versiooni 2.6 või uuemat või 3.1 või uuemat.

Kõigi muude keelte ja vahendite kasutamine on lubatud ainult eelneval kokkuleppel kohapealsete korraldajate ja žüriiga. Vahendi arvutiklassi paigaldamine ja selle kasutamine võistluse ajal tuleb kooskõlastada kohapealse korraldajaga, lahenduse esitamise ja testimise tingimused žüriiga. Eelmistel aastatel on mitteametlikest keeltest kasutusel olnud C#, Haskell, Perl, PHP.

Kõigis voorudes esitavad võistlejad oma lahendused jooksvalt võistluse ajal testimisserveri vahendusel. Ametlikes keeltes kirjutatud lahendused kontrollitakse serveris kohe esitamise järel kompileerimise ja ülesande tekstis toodud näite lahendamise teel. Mitteametlikes keeltes kirjutatud lahenduste automaatse kontrollimise võimalust žürii ei taga.

Žürii koosseis

Esimees:
Targo Tennisberg — Bondora AS, süsteemiarhitekt

Liikmed:
Ahti Peder — Tartu Ülikool, lektor
Ahto Truu — Guardtime AS, tarkvaraarhitekt
Andres Unt — Tartu Ülikool, üliõpilane
Heno Ivanov — IT-konsultant
Indrek Jentson — AS CGI Eesti, tarkvaraarhitekt
Inga Petuhhov — Tallinna Ülikool, õpetaja
Konstantin Tretjakov — Bondora AS, andmeteadlane
Kristjan Kongas — Tartu Ülikool, üliõpilane
Meelis Karp — Tallinna Ülikool, süsteemiadministraator
Oliver-Matis Lill — Tartu Ülikool, üliõpilane
Oliver Nisumaa — Tartu Ülikool, üliõpilane
Rein Prank — Tartu Ülikool, dotsent
Tanel Linnas — SA Teaduskeskus AHHAA, leiutaja

Lehekülg viimati muudetud September 09, 2016, at 01:18 AM